FOSFORIIT PÕHJUSTAB SELETAMATUID HAIGUSI

... kirjutab pealinna roheline propagandaleht nr 19 10.05 2013.

Tõsi mis tõsi. Fosforiit teeb tobedaks. Selle tõestuseks on keset fosforiidimaad püsti sammas:

Aga Rohelises Pealinnas on veel suurem tobedus kirjas. Sellest, kuidas  marurohelised daamid fosforiidisõja hääbumise aegu Tallinnast helikopteri üürisid, et Kunda-Aru karjääris kahtlast auku näha. Mis fosforiidi proovikaevand võiks olla. Sellist paari meetri sügavust ümmargust moldi karjääri keskel, kus pruun sete põhjas. Mind võeti ka lendama ja hindama. Vaatasin, ja mäemees, nagu ma olen, seletasin et see on settetiik, mitte fosforiidisurf. Lubjakivi kaevandajad, kelle turg oli kokku kuivanud, otsisid teenistust kust said ja üritasid põldudelt korjatud maakivist graniidikillustikku teha. Pesid seda, nagu ette nähtud ja augus setitasid pesuvett. Muidugi ei tahtnud nad oma ärist eriti rääkida, sest ega neil vist selleks luba ei olnud. Aga fosforiidini on selles kohas 15 meetrit. Mitte nii nagu Kunda juures Tigapõllul, kust tõesti fosforiidi tehniline proov võeti ja Venemaale saadeti. Seal on kaevand vaid viie meetri sügavune. Pealegi, fosforiiti, nagu ka diktüoneemakilta selle peal, kartsid tsemendikivi tootjad rohkem kui vanapagan välku. Ei nemad tobedad olnud, et nendele ligi minna. 

Aga näe, daamidel tobe usk seni sees, arvavad ikka, et fosforiidi uuringukaevand oli. 

Sellist seletamatut haigust põhjustab fosforiit.

MÕTTETU TEADUSPUBLITSEERIMINE

Eilne (6. mai 2013) EPL avaldas Tuuli Jõesaare loo "Eesti Energia kaevanduse lõhketööd jätsid Illuka ilma veeta". Tavaline stoori või kaasus, kuidas soovite. Aga mis väärib minu kommentaari, oli EE maavarade osakonna keskkonnajuhi  Kalmer Sokmanni (nii oli kirjas) seletus: "Piirkonna geoloogiliste eripärade tõttu kadus vesi sealt palju kiiremini, kui oskasime oodata..."

Seda poleks jälle mina osanud oodata. 2006. aastal ilmunud teadusartiklis "Technogenic Water on Closed Oil Shale Mines", autorite seas ka Kalmer Sokman (õige nimevorm) on selline arvutil modelleeritud alanduslehtri prognooskaart:

Kaardi all paremas nurgas on selgelt näha keelekujuline põhjavee taseme alanduslehter, mis piki mäemeestele teada olevat lõhedevööndit kulgeb Illuka alla. 

Mida ma oskan öelda? Et mis kasu on ingliskeelsetest artiklitest tunnustatud ajakirjades, mille kirjutamist meie teaduspoliitika nõuab. Mitte keegi neid ei loe, isegi mitte autorite ritta lisatud doktorant.  

KUTSEST JA KUTSEKOMISJONIST

Tänane (10.04.2013) EPL avaldab kergejõustikutreeneri loo, mis asjaosalist tsiteerivalt kannab pealkirja: "Kutsekomisjon kõrvaldas mu väevõimuga".

Lugu kirjeldab väga täpselt olukorda, milles täna rabeleb Eesti mäeseltsi mäeinseneride kutsekomisjon. Poolte väited ja vastuargumendid on põhimõtteliselt samad neil ja meil. Ainsa erinevusena märkasin, et treeneril on kutsetaotlusele lisada erialaseid publikatsioone, mida meie diplomeeritud mäeinseneri kutse taotlejatel ei ole. Aga me ei nõuagi inseneridelt publikatsioone, tahame näha projekte. Juhtumite samasus seisab aga selles, et kui treenerile öeldi, et publikatsioonid pole originaalsed, on kompilatiivsed, siis meie ütleme seda projektide kohta.

Loodan, et meie asjaosalised, eriti kutsekomisjoni liikmed loevad seda lugu enne mäeinseneride kutsekomisjoni reedest (12.04.2013) istungit.

NÕUDED MAAVARADELE

Täna, 1. aprillil toimus TTÜ mäeinstituudis ühe  järjekordse doktoritöö tutvustus. Märgiti ära mõningane vastuolu Vilju Reiljani ajal kehtestatud maavarade geoloogilise uuringu tegemise korras ja soovitati see parandada. Vastuolu on ühikutes. Näiteks on kirjas: ehitusotstarbeline karbonaatkivim on see, mille survetugevus kuivalt on vähemalt 200 kg/cm²  ja külmakindlus vähemalt 15 tsüklit. Seejuures madalamargilise karbonaatkivimi survetugevus on 200–600 kg/cm² ja kõrgemargilise karbonaatkivimi survetugevus peab olema üle 600 kg/cm² ning külmakindlus mitte alla 25 tsükli. Tänapäeva insenerid ei tea, mis kg ja mis  kg/cm2. Ega tea ka, et margilisus tuleb kirillitsast "марка".

Samal ajal põlevkivi varu nõudeks on juhendis number hoopis teise süsteemi ühikuga - 35 GJ/m2. Segadust kui palju.

Selline ühikute erisus, eriti GJ-de kasutamine mäemeeste poolt, on geoloogid pidevalt segadusse viinud. Et asi oleks geoloogidele arusaadavam, kodusem, soovitasid mäeinsenerid ka põlevkivi varu arvutamise viia üle neile arusaadavatesse ühikutesse, väljendada see puudades ruutsüllale. Seega, kui praegu on põlevkivi ühel ruutmeetril ligikaudu 3 tonni, siis ruutsüllal oleks juba palju rohkem - üle 800 puuda. Nii kasvaks põlevkivi varu kohe suuresti.

Otsus võiks jõustada 1. aprillil 2014.

TUHALA VABAKS

Tingituna vähesest sademete hulgast ei ole sel kevadel oodata Tuhala nõiakaevu keema minekut. Seoses sellega otsustas valitsus vaiksel neljapäeval vaikselt loobuda vastuseisust kaevandamisele Nabala karstialal. Valitsuse liikmed soostusid, sest vaatamata meeleheitlikule googeldamisele ei õnnestunud neil teada saada, kus on Nabala karstiala. Pole ka ime - sellist kaitseala pole seaduse silmis olemas.

Hästi informeeritud isikud arvavad, et valitsuse suunamuutus  on tingitud Andrus Ansipi ootuspärasest taandumisest valitsusjuhi postilt. Sahistatakse ka, et ette on näha keskkonnaministeeriumi ja keskkonnajärelevalve naispere siirdumist kollektiivsele emapuhkusele. Võib olla üsna kindel, et see samm pole tingitud mitte soovist parandada  Eesti demograafilist situatsiooni, vaid just kehtima hakanud avaliku  teenistuse seadusest.

Loe veel

PPP repliik

Kui EVR alustas, tegi valitsus kõik, et  oleks oma kütuse- ja energiabaas,  põlevkivitööstus. Kui EVR oli 20 aastat kestnud ja välismaal hariduse saanud mäeinsenerie enam ei jätkunud, hakati valitsuse korraldusel oma mäeinsenere õpetama.

Kui EVR taastati, ei teinud valitsus mitte midagi, et põlevkivitööstus säiliks. Vastupidi - tehti kõik, et viia meid energiasõltuvusse impordist: Neste õlist, Leedu tuumaelekterist, Vene gaasist. Nüüd kui  EVR II periood on 20 aastat kestnud, ei tee valitsus mitte midagi, et mäeinsenere jatkuks, et mäeõpe säiliks, et haridusraha pärast kisklevad professorid seda ei lämmataks. Mäeinsenere võib ka importida, arvavad need, kes ekspordikõlbulikke spetsialiste koolitavad. 

SAME SHIT DIFFERENT DAY

Tänane (22.03.2013) Roheline Pealinn, keskerakondliku Tallinna propagandaleht, vastavalt kõrgemalt poolt saadud korraldusele, üritab juhtida lugeja tähelepanu asfaldiaukudelt kõvale üsna ebaoriginaalsel moel - kirjutab vajumitest Ida-Viru kaevandatud maal. Ja lisab pildi ühest mädanenud rõhtpalkehitisest, hoonest, mida asjatundjad teavad kui stammnäidist. Võiksin siia panna palju hullemaid auke, varinguid, vajunud maju, pragulisi seinu jne, kohtadest, mis on kaevandusalalt kaugemal kui 150 km, aga milleks? 

Tõele vastab selles loos vaid üks väide - riiklik keskkonnakasutuse maksupoliitika võtab raha riigile,  ei anna kohalikele. Aga kuna tegu on propagandaartikliga, siis võiks ka kirjutada, et niipea, kui keskerakond Toompeal võimule saab, hakatakse kogu kaevandamsiõiguse tasu kohalikele maksma. Või mis kohalikele? Ikka neile tallinnlastele, kelle suvekodu kaevandatud maal on. On ju! Nii et tulge Tallinna elama, tulge ära sealt, kus pole ei asfalti ega asfaldiauke. Aga maja ja maa jätke ikka sinna. Saate tallinnlaseks, saate kaevandamisõiguse tasu edasi, tervenisti!  Vot nii võiks kirjutada, pravda!